teisipäev, 31. mai 2011

"Kuigi ümbrus on sama, elab igagüks meist erinevas maailmas." (A. Schopenhauer)

Niisiis oli laupäeval 28. mail OLEREX Eesti rallikrossi meistrivõistluste 2. etapp Missos. Olime kohal: mina, Ain ja Karl.
Päev oli külm, sest puhus vinge tuul. Aga võistlus ise oli haarav. Division 1 klassis tuli esimesele kohale Seto Colin McRae(kommentaatori antud tiitel) Pait Reiman.
B- finaalis pistsid rinda teised Võru mehed: Joosep Narusk ja Priit Rebane. Selles heitluses jäi peale Priit Rebane. A- finaalis Rebasel aga nõnda hästi ei läinud. Tal oli kokkupõrge kiluvargaga (lätlasega) ning rajalt väljasõit tõi suure ajalise kaotuse, kokkuvõttes tubli 3. koht. Lisan siia lingi kõigi tulemustega, neile keda huvitab:http://www.ringrada.ee/wordpress/wp-content/uploads/2011/05/division1_28052011.pdf.
Lisan mõned pildid ka.




Järgmine etapp toimub 09.07. Põltsamaal. Kohtumiseni.

neljapäev, 26. mai 2011

Võidusõit on nagu seks — kõik mehed arvavad, et on selles head.(James Douglas Muir) "Jay" Leno, 1950- on ameerika koomik ja saatejuht

Eelmisel nädalavahetusel käisime Aini ja Karliga kahel rallikrossi üritusel. 21. 05 sõitsime Laitsesse vaatama Olerexi EV meistrivõistluse I etappi rallikrossis.
Hoidsime pöialt kolmele Võru mehele: Joosep Naruskile, Priit Rebasele ja Pait Reimanile. Eelsõidud olid väga huvitavad, oli ka puksimisi, muna tegemist ning isegi katus tuli finaalsõidus. Joosepil tuli võistlus katkestada, sest tehnika ütles üles. Sellest on väga kahju, alustas ta väga hästi. Ma ei teagi, mis see on, kas mehhaanikute lohakus, kuri saatus või veel miski muu, igatahes poisil ei vea. Loodame, et Missos 28. 05 sõit õnnestub. Priidul tuli sammuti viimases ajasõidus katkestada- tehniliste probleemide tõttu. Kõige edukam Võru mees oli aga Võru kuningas(nii ütles kommentaator), kes võitis oma klassi võistluse. Oli ka naljamehi, näiteks keegi Truu, kes jalutas rajal, öeldi, et saab mõned punktid?????. Mulle meeldis, et sellel võistlusel ei võitnud rahamehed(kallite autode omanikud) vaid sõitjad. Keegi vanadest võidusõitjatest(ei mäleta kahjuks kes)on öelnud, et sõitjal peab lisaks rahale  midagi ka kahe kõrva vahel olema. Ja nii ongi. Ei võida mitte rahakott, vaid kiirus, julgus ja osavus ning õige strateegia. Karl tegi lõbusõitu vana-autoga( 20. saj alguse autoga). Keda huvitab, lisan lingi tulemuste juurde.
Õhtul aga hakkasime sõitma Lätimaale, Bauska linna, kus Musa rallikompleksis  toimusid Euroopa meistrivõistlused autokrossis.
Kohale jõudsime hilja õhtul. Pidu käis leedukate ja eestlaste laagris. Oli väga pime, kui end magama seadsime. Hommikul oli karm äratus pool kaheksa. Koputas parklamees ja palus auto tee pealt eest ajada. Olime öösel parkinud läbisõidu teele. Unesegasena panime asjad kokku ja Ain liigutas auto teise kohta. Meil polnud latte ning seetõttu pidime minema neid hankima Bauskasse. Leidsimegi SEB automaadi ja saime oma latid. Tagasi sõites jäime ilma 2 latist(öösel oli parklasse sõit tasuta) parklasse sõites. No mõistus pole enda teha, kes keelas öösel need latid juba automaadist kaasa võtta.:D:D  Otsisime autole hea koha, sõime hommikust ning lehvitasime tuttavatele Võrust. Peagi läksime aga Musa kompleksi, sest tahtsime saada häid kohti tribüünil. Kohad saime priimad. Võistlus oli huvitasv ja põnev. Lisan siia mõned videod:

Ja artikli lingi, kust saab lugeda osavõtjate ja tulemuste kohta. Bauska EM

Koju hakkasime sõitma õhtul kell 19. Olime rahul, rõõmsad ja väljapuhanud.Ja meie Ainiga päikesekõrvetatud nagu vähid, näos olid öökulli prillid... :D:D Karl aga polnud üldse põlenud???Koju jõudes määrisime end hapukoorega( Christel, ma tean,et ei tohi), aga see ei aidanud.
 Kokku läbisime nädalavahetusega 1000 km, aga see polnud väsitav, sest meile meeldib väga rallikross.

Sellel nädalal oleme kohal Missos laupäeval, 28.05. Seal toimub EV rallikrossi meistrivõistluste II etapp.

Kel huvi tekkis, siis Misso rallikrossirajal näeme. Tulge kaasa elama.

pühapäev, 15. mai 2011

Edu tähendab liikumist ühelt ebaõnnelt teisele, kaotamata entusiasmi. (Sir) Winston (Leonard Spencer) Churchill (1874-1965) oli briti riigitegelane

Eile oli siis järjekordne Eurovisiooni lauluvõistlus, vist 56, kui ma õigesti mäletan. Meie peres oli üks tõeline Eesti laulu fänn, üks kahtleja ning ülejäänud kahel oli suhteliselt ükskõik. Ain ja Karl olid sunnitud koos meiega saadet vaatama, aga neil oli täiesti savi, minul olid suured kahtlused ja Laura oli tulihingeline  Eesti ja Rootsi laulude pooldaja. Täpsustuseks pean ütlema järgmist: see on laulude, mitte lauljate võistlus. Hinnatakse laulu ja see oli minuarvates keskmine. Rohkem suunatud teismeliste maitsele. Ning veel ülistas see praegu niiiii ebapopularset USA d ja võis tunduda väikekodanliku lömitamisena USA ja glamuuri ees.:D:D Loomulikult on ka esitaja karismaatilisus oluline. Eriti tuli see välja eelmisel ja üleeelmisel aastal. Olid ju need Saksa ja Norra( eriti Norra) laulukesed suhteliselt lihtsakoelised noortelaulukesed, aga lauljad olid väga võluvad ja oma olekult siirad ja vabad. See siirus, vabadus ja ausus võitis rahva südame. Tänavusel võistlusel olid Eestil ja  Rootsil ka laulukesed, aga esitajad olid keskpärased (Rootsil oli väheke ilusam poiss ja uhkem show, sellest ka kõrgem koht). Eesti laul oli minu arvates selline kokku klopsitud edulaul iga hinna eest. Getter on armas lapsuke, aga tal pole kogemuse raasugi. Ma ei saagi aru, miks Eestist alati saadetakse neid verisulis lauljaid? Tegijad lauljad vist ei pea seda võistlust piisavalt tähtsaks ja sellel esinemist väärikaks? Tol korral, kui Eesti võitis, olid meil kogenud tegijad ja siis polnud laulul nii suurt tähtsust. Lauljad nautisid oma esinemist, mida ei saanud Getteri esinemise kohta öelda. Piiga oli krampis ja kartis seda lava jms. Ei olnud loomulik. Ja see saigi saatuslikuks. Tegelikult pole ju midagi hullu nagu Heidi Purga Postimehes ütles, me saime ju finaali, see on isegi juba saavutus.
Võitja laul Aserbaidzaan oli igati väärt oma kohta. Esitajad oli väga tasemel. Muuseas see laul oli rootslaste kirjutatud?!



Minu vahepealsest elust suurt midagi kirjutada pole. Dolce vitat veel ei naudi, pigem on praegu selline Tammsaarelik periood: teen tööd ehk tuleb siis ka armastus( mina seda ei usu!) Igatahes tuleb vastu pidada veel nädalake, sest 21. mail lähme Lätimaale Bauskasse rallikrossile ning seal on taas ilus, lõbus ja põnev, ühesõnaga dolce vita. Kahju on, et samal ajal on ka Laitses Eesti rallikrossi hooaja avasõit, mida ma nüüd ei näegi. See on kurb..
Üks hea asi on veel.... VARSTI ON SUVEVAHEAEG!!!!!!

esmaspäev, 2. mai 2011

Tagantjärele oleme kõik targad, aga uskuge mind, elus ei lähe kunagi nii, nagu nois naiivsetes muinasjuttudes, kus inimesel pole muud muret kui hoolega jälgida endeid. (“Lolita ”, 1955) Vladimir Nabokov (1899-1977) oli vene päritolu ameerika kirjanik ja kriitik

Täna hommikul kell 7 kuulasin  kohvi juues raadiost USA presidendi Barak Obama erakorralist kõnet ameerika rahvale. Kõne sisuks oli maailma esiterroristi Osama bin Ladeni tapmine USA erivägede poolt Pakistanis. Päeva jooksul lisandus uudiseid veelgi: tabatu DNA olevat  tapetu õe DNA näidistega identne. Seega langes ära minu lootus, et tabatu on teisik. Osama bin Ladeni laibast tehtud pildid arvatakse olevat aga osav võltsing.

Surnukeha maeti kuhugi tundmatusse maailmamere ääretusse(arvatavasti Araabia merre) kõigi moslemimaailma kommete kohaselt: surnukeha pesid moslemi mehed ja see mässiti valge lina sisse ning maeti enne järgmist palvust. Kõige sellega loodavad ameeriklased vältida moslemite esiterroristi hauale kogunemist. Õhtul lisandusid videod USA Kapitooliumil pidutsenud rahvahulgast, kes skandeerisid joovastuses"USA, USA". Selline võidupidu oli minu arust lausa mõnitus islamimaadele ja hästi see ei lõpe. Kurikuulus Wikileaks aga andis juba 25. aprillil enne Osama bin Ladeni tapmist teada, et väidetavalt on terroristidel Euroopasse toodud tuumarelv, mis pannakse plahvatama kui esiterrorist tabatakse.
Kõik need uudised tõid meelde mitme ennustaja: baba Vanga, Pavel Globa jt ütlused. Nimelt on kuulsaim neist baba Vanga ennustanud, et 2010 a algab III maaimasõda ja see saab alguse tavalise sõjana. Novembris 2010 ründas Põhja-Korea oma naabrit Lõuna-Koread ning see konflikt kestab ja pole lahenenud. Võib ainult hullemaks minna, sest Martti Ahtissaari (Soome poliitik) , kes külastas Põhja-Koread hiljuti, väidab, et selles riigis surevad inimesed nagu kärbsed nälga ja kiiresti peab sinna abi andma. Aga riigil ON tuumarelv. Vanga ütles, et 2011.a. hävitavad radioaktiivsed sademed põhjapoolkeral kogu flora ja fauna. Põhjapoolkera- see on ju Euroopa ja USA! Pakistanil, kus Abbottabadi linnas Osama tapeti ON ka tuumapomm ja sellel riigil on kana kitkuda naabriga Indiaga, kellel ON ka tuumarelv. Pakistan on moslemi riik ja mängib topeltmängu väites, et ei teadnud Osama bin Ladeni kindlusmajast oma riigis midagi. No ma arvan,et teadsid küll ja valetavad nagu kole. Miks? Pole raske arvata, Pakistan ON terroristidega mestis. Järeldused tehku igaüks ise.
Ma arvan, et kättemaks ei jää tulemata ning küsimus on, kui ulatuslik see on ja kas terroristidel ON tuumapomm või pole. Igaljuhul on väga ärevad ajad.
Kõigele sellele lisandub hoiatus päikese erakordsest aktiivsusest ja võimsad protuberantsid, mis pidid kogu elektrivarustuse maapealt kaotama ja maajad ning Nibiru ja Nostradamus, kes on ennustanud suure asteroidiga kokkupõrget 2012. a.
No ma ei tea.... Nii ei tule vist minu dolce vitast midagi välja.... LOL
Nüüd natuke rõõmsamatest asjadest. Käisin reedel 30. aprillil Tallinnas. Rõuge kooliga muusikali "Libahunt" vaatamas. Peaosalised:Tiina -Liisi Koikson, Mari- Hanna-Liina Võsa ja Margus -Arno Tamm mängisid ja laulsid väga hästi. Mulle meeldisid eriti kostüümid(Grete "Stitch"Laus) ja tegelikult oli ka lavakujundus (H. Volmer) asjalik ning lavastuselgi (N.Kuningas) polnud viga. Et tükk oli noortele, siis pidigi kogu sümboolika lihtne,arusaadav ja mustvalge olema. Meeldis, et tegevus ei seostunud ühegi kindla ajalooperioodiga. Natuke häiris mind muusika( Tiit Kikas, Jaagup Kreem), see ei olnud minu arvates eriti õnnestunud. Maitse asi, muidugi. Lisan siia minu arvates ühe ilusama laulu sellest lavastusest. Lastele meeldis aga väga. Eriti meeldis neile aga Nukuteatri nukumuuseum, mis oli  väga põnevaks tehtud. Sealt ei saanud neid välja ja mõni oleks etenduse ajalgi seal olnud. Pettumuse valmistas mulle tervishoiumuuseum, kus olid pahurad giidid ja vanamoodne lahendus.

Lapsed (5. ja 6. klass) olid armsad ning käitusid viisakalt. Nendega sai nalja ka: nimelt üritasid poisid külastada Balti jaama juures olevat tasulist tualetti, mille uks aga ei avanenud(avanes ainult 10 cm), ent raha võttis küll. Tegevust jätkus poistel tervelt veerand tunniks ja seda poiste parve ümber WC oli naljakas jälgida, niivõrd hõivatud olid nad oma tegevusest. Olgu öeldud, et vajadust WC külastada vist kellelgi otseselt polnud. Asi pakkus lihtsalt huvi.
Veel jalutasime mööda Tallinna vanalinna ja mina rääkisin hästi lühidalt tähtsamatest kohtadest ning muidugi kummitustest. Kõige rohkem tundus neile meeldivat Aleksander Nevski katedraal, kus sain palju küsimustele vastata. Muidugi oli informatsiooni nii noorte inimeste jaoks ühel päeval üleliia ja eks edaspidistel külastustel saab rohkem rääkida ja vaadata.