Esmaspäev, 12. juuli 2021

Ma olen otsustanud olla õnnelik, sest see on mu tervisele kasulik. Voltaire

 

2021 suvi.

 Ring ümber Eesti: esimene ja teine päev. 

Võrumaa ja Ida-Virumaa

Peale sunnitud kodusolemist (covid-19) otsustasime neljakesi teha ringi ümber Eesti. 

Kohandasime oma autod ümber magamisautodeks ja asusime 28.06.2021 teele. 

Võtsime suuna Peipsi poole, täpsemalt Kauksi randa. Seal kavatsesime seal tšillida ja grillida ning päikesevanni võtta ja ujuda ühe päeva. 

Kohale jõudes möllisime end Kauksi  Telklaagrisse https://www.telklaager.ee/ ja tormasime kohe randa. 

Kell oli umbes seitse õhtul. Rannas oli kahtlaselt vähe inimesi, meile see meeldis. 

Rebisime riided seljast ja vette ja ......... Oh õudust, mis siis järgnes! 😞😞

Olime keset hirmsat rünnakut, meie peade ümber sumises parv väikeseid mutukaid nn mudalasi.  

Selgeks sai ka, miks ühtegi inimest ujumas polnud.......... 😂😂

Põgenesime ummisjalu tagasi kämpingusse ja asusime grillima. 

Õigupoolest Ivar asus. Tema on meie seas selline tore grillimeister. 

Teised tšillisid niisama, nagu alati... Armas grillijumal, tänud Sulle, et meil selline tubli grillmeister alati  käepärast võtta on.😇

Aga järve ääres kogetud "Hiina piin" algas kohe ka laagris. 😠😠😠

Mässisime end tekkidesse, et saada pisutki kaitset vastikute mudalaste eest. Kasu sellest aga polnud, nagu järgmisel päeval selgus. 

Puhusime kõigest hoolimata mõnusalt juttu ja nautisime Ivari grillitud hõrgutisi.. 



Juttu jätkus seni, kuni üks "mamma" tuli meid keelama, sest tema lapsed ei saa magada, me naerame liiga kõvasti. 😂😂

Öörahu oli jah juba alanud ning otsustasime põhku pugeda. Jätsime järele jäänud küpsetise kämpingu lauale papist karpi, panime veel telliskivi kaanele peale, hea hommikusöök oli meie arvates kaitstud.

Hommik algas minu jaoks Eve ja Ivari naeruga. 👀

Nimelt oli naabrite "peene sugupuuga" pisike koerake mingi ime läbi suutnud lihakarbi juurde ronida ja telliskivi minema veeretada ning meie mustika ribid minema lohistada. Teerada viis kaugemale aia äärde. Seal ta siis vaeseke, aia ääres,  parajasti  öökiski ( kondid suured ju). 😏

Loodame, et ta soolikad ikka terveks jäid. Meie aga olime oma hommikusöögist ilma ja lisaks sellele olid meil kõigil hirmsad punased laigud kehal ( mudalased) ning need püsisid seal terve nädala.👀💣

Reisi algus oli seega meie jaoks küllaltki ebasõbralik.

Edasi suundusime Vasknarva poole. Mina polnud selles kohas veel kunagi käinud, soov oli ka see koht Eestimaal ära näha.

Vasknarvas midagi eriti huvitavat ei leidnud. 

Küll oli seal kenasti restaureeritud Kuremäe kloostri alluvusse kuuluv skeeta, mida imetlesime kaugemalt ning kuhu sisse me ei pääsenud. 

Skeeta on nimelt erakla, mis allub põhikloostrile (Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster), on sellest eemal asuv väheste nunnadega (5) ja range elukorraldusega klooster.

Ja muidugi saime näha  ikka oma kuulsat ja natuke kardetud suurt naabrit Venemaad üle Narva jõe....



Edasi viis tee meid ikka Ida-Virumaa pealinna Jõhvi. 

Jõhvis tutvusime kohaliku gurmee ja kaubandusega (igaühele midagi). Peatänaval olid Jõhvis sellised huvitavad pallikesed? Mida need sümboliseerisid ei saanudki päriselt aru.👀

Jõhvi uhke kontserdimaja
Huvitav, miks pallid?


Edasise reisi plaan pannakse paika just praegu

Ja ikkagi suur küsimus: miks pallid?

Jõhvi palliallee



Edasi läks  reisiseltskond avastama uuesti Sillamäe uhket promenaadi.
Eelmisel reisil Narva käisime sel ka, aga siis polnud promenaad veel valmis ja meie soovoli näha kogu promenaadi siis kui see on valmis.


 Sillamäel hommikukohv joodud oli aeg jälle avastama minna. Seekord väisasime kummituslinna Viivikonnas. 
Huvitaval kombel ei olnudki see nii maha jäetud koht nagu olin kuulnud. Kohtasime õige mitut inimest, kes olid sinna kohale oma kodu rajanud. 
Ning sinimustvalge ja EL lipp lehvisid uhkelt üle selle tulevikuta(või siis mitte?) paiga.👻👻



























Ida- Virumaa külastuse lõpetasime maitsva lõunasöögiga Aluvere Kaukaasia Šašlõki söögikohas. 
https://www.facebook.com/kaukaasiasaslokk/

Väidetavalt pakutakse seal ehtsat Armeenia šašlõkki, aga mina tellisin hoopis seljanka ja see oli päris maitsev, nagu seljanka alati.

Seejärel keerasime  autoninad Harjumaa poole ja sellest, mis Harjumaal meie jaoks veel varus oli, tuleb juttu järgmises postituses.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar