Esmaspäev, 21. märts 2011

Ela nii, nagu tuleks sul just praegu eluga hüvasti jätta, nagu oleks sulle edaspidi antud aeg ootamatu kingitus. Marcus Aurelius, Rooma keiser

Kolasin täna tsitaat. comis ja üks sentens pani mind tõsiselt mõtlema. Mis siis, kui täna võibki olla minu viimane elupäev? Olen selleks ikka valmis? Kui ausalt vastan, siis igatahes pole. Saan sel aastal pool sajandit vanaks. Ja alles nüüd, vaadates oma elule tagasi saan aru, et olen tihti lihtsalt eksisteerinud, mitte elanud. Ainult töö, töö, töö ja vahel harva ka natuke rõõmu ja lõbu. Enamus asju, mida tahaksin teha, kõik puha tegemata!!!Kas selline ongi siis minu elu? Ei taha sellist õudset elu nagu Tammsaare teostes: tee tööd küll siis tuleb ka armastus. Mina seda ei usu. Ennem peaks ikka armastus olema ja siis töö? Pigem olen dolce vita (magus elu it.k.) usku. Igatahes olen ma otsustanud edaspidi  (kui elupäevi antakse) rohkem enesele ja oma huvidele ning mis seal salata ka elunautimisele pühenduda.
Tegelikult elasin juba sel suvel dolce vita stiilis. Ei muretsenud mõttetute asjade pärast, mida mina muuta ei saa ning nautisin elu, veetsin aega oma kallitega, mõnulesin päikese käes ning ujusin meres, käisin Kekumsis motokrossi MK etapil jne. Sama kavatsen teha edaspidigi: olla rõõmus, andestav, muretu ning vahel lapsik . Väike kahtlus närib hinge: kas ma ikka pean oma lubadust?
Nüüd natuke vahepealsest elust. Käisime Ainiga minu sõbranna Ruthi 50. sünnipäeval. Oli tore reede(11.03), ainult tantsida ei saanud , sest olin libedaga kukkunud ja jala välja väänanud. Pidu peeti Navi seltsimajas ning oli mõnus taas oma lapsepõlve sõbrannadega kohtuda ja juttu puhuda.
Praegu on koolivaheaeg. Saan natuke vabamalt võtta, kuigi kohustusi on ikka. Stopp! Ma EI muretse ja EI mõtle vähemalt sel nädalal koolile ja tööle üldse. Kavatsen ennast harida erinevat sorti lugemisvara tudeerides. Minu noor sõber Sander alustas oma blogis põnevat lugude sarja sümbolitest, salapärastest kohtadest ja inimestest. Lugeda saab tema blogi sel aadressil thesanders16.blogspot.com. Igatahes innustas see mind ning otsisin  täna mitmete mind huvitavate nähtuste , kohtade ja olendite kohta infot ja kavatsen seda taas teha. Peale selle on mul mitmeid põnevaid raamatuid, millega tahaks ka põhjalikumalt tutvuda. Ja veel tahaks ujuma ka lõpuks jõuda. Olen sel talvel vähe ujumisega tegelnud, kuigi ma väga naudin seda.
Soovin lugejale, kes viitsis minu heietuse lõpuni lugeda dolce vitat ning olge mõistvad, tolerantsed, rõõmsad ja suhtuge kaasinimestesse nagu iseendasse s.o. austuse ja lugupidamisega. Lühidalt: ela ise ja lase teistel elada.

Lisan kaks  teemaga sobivat kerglast videot. Eriti sobiv on see reggae. Unistada ju ikka võib:D:D


Laupäev, 5. märts 2011

Kiirus pole iial kedagi tapnud. Järsult seisma jäämine- see võtab sind. Jeremy Clarkson(Top Gear)

Täna oli uskumatult tuuline ilm. Hommikul paistis päike ja tundus, et tuleb imeilus ilm. Selleks ajaks, kui mina olin valmis kodust Loosi jääraja võistlusele sõitma, oli taevas pilvi täis. Sellest hoolimata asusin teele. Karl otsustas sel korral koju jääda. Ta oli eelmisel korral vist liialt külmetunud ning pidas paremaks teist korda mitte riskida. Õhtul kahetses seda. miks sellest räägin kohe.
Niisiis asusin üksi Võrust teele. Jõudes Vastseliina ja Loosi teeristi keerasin Loosi poole. Tee oli poolenisti täis tuisanud ning tekkis väike hirm, et kuidas koju tagasi saab. Kui rajale jõudsin oli 2 eelsõitu juba läbi. Mõlemas eelsõidus läks Ainil väga hästi, oli esimene. Kolmandas eelsõidus õnnestus Priit Rebasel aga Aini üllatada ja ta möödus. Finaalis otsustas Ain kasutada teist taktikat  ja natuke ka rahvale lõbu pakkuda. Ta lasi konkurendi stardis ette ning asus teda jälitama. See taktika oli õige ning sõit lõppes Aini võiduga. Puhta sõiduga kusjuures( ei mingit puksimist).  Valutava põlvega.Tubli, tubli!
Veel tegi rõõmu minu endine õpilane ja Aini noorpõlve sõbra poeg Viitina poiss Indrek Ilves, kes sõitis kindlalt ja võitis noorteklassis esikoha. Huvitav oli ka rallikrossimasinate sõit, mis sõitsid eriliste rehvidega-piigidega( ei tea, kas kirjapilt on õige). Selles klassis sai esikoha Gennadi Pedras. Muidugi oli jäärajal kohal ka vanim ja igakordne sõitja Mati Kuhi.
 Homme siis hommikul valima. Minu eelistuseks on sotsdemid ja valin nende seast naise. Loodan, et ta Riigikogusse saab (tegelikult ma ei usu seda). Arvan, et kindlasti peaks Riigikogus rohkem tegusaid naisi olema, siis muutub ka elu Eestis ilusamaks.

Teisipäev, 1. märts 2011

Võitjad ei usu juhusesse. Friedrich Nietzsche, saksa filosoof

Laupäeval oli Hinsal veoautode rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp. Sõitsid ka väikeautode rallikrossi kohalikud mehed, Ain nende seas. Meie Karliga olime jälle kangelastele plaksutamas. Rada oli hea ja plekki mõlgiti ning muna tehti ka. Pealtvaatajatel oli, mida vaadata. Väljas oli taas vanim võistleja Mati Kuhi, kellel õnnestus võita  II koht ja lisaks naeratas talle loosiõnn. Mees võitis Boshwetteri baaris peoõhtu kümnele ning müüs selle imeodavalt kaasvõitlejale maha. Kahju, et Ain ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida ja peoõhtu endale osta.
Nüüd aga rallikrossist.Hoidsime pöialt Rõuge mehele Ott Kevvaile. Ott sõitis väga hästi, võites kõik eelsõidud. Finaalsõit aga lõppes ebaõnnestunult. Viimastel ringidel tegi Ott kahjuks vea ja nii sai võidu teda jälitanud mees, keegi Tiinas? täpselt ei mäleta.
Ain kordas täpselt Oti viga, sõites finaalis 6 esimest ringi esimesena ja siis tegi vea, mille muidugi kasutas ära järgmine mees. Kokkuvõttes teine koht. Jälle jäi midagi südamele kripeldama. Aga mis halvasti see uuesti ja järgmisel korral annab Ain endast kõik, et olla parim. Minu jaoks on ta juba praegu parim. Tublilt sõitis tuttavatest taas Mirko Kaunis: esikohad kahes klassis. Järgminre rallikross toimub Loosil 05.03.2011 ja mina olen kindlasti fännina kohal.
Koju jõudes läksime kohe sauna (õde Külli oli sauna kütnud, aitäh) ja istusime 20 minutit 100 kraadises kuumuses. Me olime nimelt ikka päris läbi külmunud küll. Ja siis kohe piduriided selga ning onunaise Kaja 60. juubelile Varese külalistemajja. Kohal oli umbes 60 inimest ja pidu oli lõbus, sai isegi natuke jalga keerutatud. Peol mängis Rõuge mees Alo Pihu. Minu sügav lugupidamine. Nii head pillimeest pole tükk aega kuulanud.
Varese külalistemaja ei jätnud mulle eriti sügavat muljet. Sisekujundus oli eklektiline( eriti õudsed olid valgest sitsist suurte punaste südametega aknakatted) ja ka toit oli Harju keskmine. Igatahes sööma ma sinna vabatahtlikult ei lähe.
Pühapäev kulus puhkamiseks.

Lisan siia naljaka video erilisest autosõidustiilist