Elämä on laiffii (Elu on laif). Matti Ensio Nykänen oli soome suusahüppaja, mitmekordne olümpiavõitja ja maailmameister.

 2021 suvi. 

Ring ümber Eesti: kolmas, neljas ja viies päev. 

Harjumaa-Läänemaa-Pärnumaa

Teise reisipäeva õhtuks oli planeeritud ööbimine Lohusallu. 

Enne ööbimispaika minekut otsustasime külastada Aini ja Eve onunaist Armiidat Kloogal. Tädi Armiida on alati olnud väga külalislahke- nii ka seekord. 

Plaanisime minna õhtust sööma kuhugi söögikohta, aga tädi tervis oli kehvake ning nii jõime tassikese kohvi ja sõime tükikese kooki, mida lahke tädi meile pakkus tema Klooga kodus. Meiega kohtuma pidi tulema ka onupoeg Allain, aga me ei jõudnud teda ära oodata, sest majutuskohta pidime jõudma kindlaks kellaajaks.

Tänasime tädi Armiidat lahke vastuvõtu eest ning sõitsime ööbimispaika: https://www.booking.com/hotel/ee/lohusalu-accommodation.et.html 

Odav ja lihtne kämping asus Lohusalu rannale väga lähedal. Kuna kämpingus grillimine oli keelatud(tuleoht?) otsustasime korraldada grillimise otse rannal. See oli üks imeline päikeseloojang, grilli tööle saamisega oli väheke raskusi, aga lõpuks lõppes kõik siiski hästi: kõhud said täis ja meelolu oli romantiline.

Kolmas päev reisisellidele algas Paldiski linna külastamisega. 

Mina polnud selles linnas veel kordagi oma elu jooksul käinud. Ja ausalt öeldes, ega ma midagi kaotanud ka polnud. Minu jaoks üks täiesti tavaline, ilmetu linnake. Peatasime jällegi Coopi Konsumi ees, ostsime,  kes mida soovis. Mina käisin igatahes apteegis päevituskreemi hankimas. See oli hädavajalik, sest meie järgmine peatus oli päevituspeatus imelises Alliklepa rannas.

Alliklepa rannas oli vähe päevitajaid ja veel vähem ujujaid. Meile see sobis täiega. Mõnulesime mõned imelised tunnid meretuule ja päikesepaiste käes.  Uhh, sinna tahaks ikka ja alati tagasi.......

Mõni meist küll külmetas algul pisut😂😂 ja mõni meist oli ikka väga mudalaste( mäletate Kauksit?) poolt ära söödud, sellest ka punased laigud jalgel ja mujal... aga tuju oli hea ja ilm ka ning lihtsalt.....😎😎😎 elämä oli laiffii!

Päeva teises pooles seiklesime Nõva kandis; käisime Rannakülas 

Otsisime kuulsat Nõva randa, aga sinna me ei sattunudki, ekslesime kiviaedade vahel....👀😀 Igatahes oli elamus seegi. Ja muidugi leidsime me Altmäe ehk Altmäe Kalju elukoha ja sattusime väiksesse sadamasse.

 Rannaküla ja sadam nähtud pöörasime ninad Roosta Puhkeküla poole lootuses nautida head toitu. Puhkekülas ei oldud lihtsate inimeste vastu eriti sõbralikud...https://goo.gl/maps/tHPxzhkxJfhHAkQW8 

  Pakuti küll mingit rootsi lauda, aga restoran oli kinni. Öeldi, et rannas on miski surfarite baar ja seal saab toitu ka. No egas midagi põrutasime siis sinna. No kui me menüüd nägime ja eriti veel hindasid, siis kadus igasugune söögiisu. Isegi jäätist eriti e soovinud....... Polnud koht, mis oleks meile miskit pakkunud. https://www.facebook.com/Surfarid/videos/1655779007852400/

Aga koha atmosfäär oli selline : hooletu ja mõnus....me pole muidugi ka mingid surfarid 😂😂😂Vaatasime ranna üle, rahvast palju ja panime padavai minema.....

Meid ootas Haapsalu linn! Haapsalus on muidugi kohustuslik promenaad, kuursaal ja Tšaikovski pink....Sinna suundusimegi. Mehed ei viitsinud promeneerida, nemad maandusid kohe kuursaalis.😋😎Eve ja mina aga asusime jalutama ja promenaadiga tutvuma. Leidsime kuulsa helilooja pingi üles, seda "restaureeris" mingi purjakil nässakas vanamees😏😏😏, aga sain ikka pingil istumise pildi ära teha...

Edasi läksime Paralepa randa ujuma. Mulle see rand väga ei meeldinud, tundus natuke ebapuhas... ja rahvast oli ka liialt.

Öömaja oli meil broneeritud Haapsalu lähedale Kiltsi külla Kastani kämpingusse,https://www.booking.com/hotel/ee/kastani-camping.et.html?auth_success=1

See oli küll väga armas koht ja mugav ka. Siin oli tehtud kõik mida külalistel vaja võiks minna. Pererahvas oli lahke ja suhtlemisaldis, koerast rääkimata. Soovitan kõigile, eriti lastega peredele.

Viiendal päeval alustasime hommikul sõitu Pärnu poole, meie sihiks oli Kabli rand. Tee peal peatusime Lihula kandis trahter Birgitis. https://www.puhkaeestis.ee/et/trahter-birgit ja seal oli maja kõrvale üles pandud lisaks tavapärastele parkimismärkidele ka selline märk:

Karmid reeglid meestele seal Lihula kandis igatahes 😁😁😁

Käisime ka Illukal ja leidsime Mereäärse küla, aga mere äärde kuskilt ei pääsenud igalpool olid elektrikarjused või suured kiviaiad ees...lõpuks oli tee nii kirsas ja auguline, et oli tegemist taas peateele saad.Õnneks kohtasime üht külamemme, kes meid lahkesti juhatas Varbla risti. Ta ütles, et saate küll siit läbi, aga ainult siis kui teil Hundayd pole 😀😂😄 ja ilma jeepita jääte sumbutajast ilma😂😂😂 😎😎 

Oli ikka humorist, see memm, naersime veel jupp aega. Aga Hundayd, õnneks,  ja jeepi, kahjuks, meil polnud. ja läbisime need teed ilma sumbutajat kaotamata ka. Kurb, et Varbla kandis mere äärde ei pääsegi.....

Peatusime ka Tõstamaal, et einetada. Cotze Söögimajas oli maitsev kodune ja taskukohane toit.

Viiendal päeval käisime Pärnus Aini ja Eve sõtse Helgil külas. Kuigi sõtse on kõrges eas (89) on ta väga terava mõistusega ja  vitaalne ning on alati rõõmus külaliste üle.

Jäime sõtse juurde ööbima. Ööbisime autos ja õhtul ning hommikul kastsime end  Reiu jões. Vesi oli mega soe....Õhtul ründasid meid hirmsad hiigelsuured helikopter putukad ja lõpetasid meie mõnusa õhtu. Mõni meist nägi öösel ka neist õudusunenägusid.......😆😆😄😄

Mis juhtus meiega kuuendal reisipäeval ja kuidas meie reis otsa sai, saab lugeda järgmises blogipostituses.

Ma olen otsustanud olla õnnelik, sest see on mu tervisele kasulik. Voltaire

 

2021 suvi.

 Ring ümber Eesti: esimene ja teine päev. 

Võrumaa ja Ida-Virumaa

Peale sunnitud kodusolemist (covid-19) otsustasime neljakesi teha ringi ümber Eesti. 

Kohandasime oma autod ümber magamisautodeks ja asusime 28.06.2021 teele. 

Võtsime suuna Peipsi poole, täpsemalt Kauksi randa. Seal kavatsesime seal tšillida ja grillida ning päikesevanni võtta ja ujuda ühe päeva. 

Kohale jõudes möllisime end Kauksi  Telklaagrisse https://www.telklaager.ee/ ja tormasime kohe randa. 

Kell oli umbes seitse õhtul. Rannas oli kahtlaselt vähe inimesi, meile see meeldis. 

Rebisime riided seljast ja vette ja ......... Oh õudust, mis siis järgnes! 😞😞

Olime keset hirmsat rünnakut, meie peade ümber sumises parv väikeseid mutukaid nn mudalasi.  

Selgeks sai ka, miks ühtegi inimest ujumas polnud.......... 😂😂

Põgenesime ummisjalu tagasi kämpingusse ja asusime grillima. 

Õigupoolest Ivar asus. Tema on meie seas selline tore grillimeister. 

Teised tšillisid niisama, nagu alati... Armas grillijumal, tänud Sulle, et meil selline tubli grillmeister alati  käepärast võtta on.😇

Aga järve ääres kogetud "Hiina piin" algas kohe ka laagris. 😠😠😠

Mässisime end tekkidesse, et saada pisutki kaitset vastikute mudalaste eest. Kasu sellest aga polnud, nagu järgmisel päeval selgus. 

Puhusime kõigest hoolimata mõnusalt juttu ja nautisime Ivari grillitud hõrgutisi.. 

Juttu jätkus seni, kuni üks "mamma" tuli meid keelama, sest tema lapsed ei saa magada, me naerame liiga kõvasti. 😂😂

Öörahu oli jah juba alanud ning otsustasime põhku pugeda. Jätsime järele jäänud küpsetise kämpingu lauale papist karpi, panime veel telliskivi kaanele peale, hea hommikusöök oli meie arvates kaitstud.

Hommik algas minu jaoks Eve ja Ivari naeruga. 👀

Nimelt oli naabrite "peene sugupuuga" pisike koerake mingi ime läbi suutnud lihakarbi juurde ronida ja telliskivi minema veeretada ning meie mustika ribid minema lohistada. Teerada viis kaugemale aia äärde. Seal ta siis vaeseke, aia ääres,  parajasti  öökiski ( kondid suured ju). 😏

Loodame, et ta soolikad ikka terveks jäid. Meie aga olime oma hommikusöögist ilma ja lisaks sellele olid meil kõigil hirmsad punased laigud kehal ( mudalased) ning need püsisid seal terve nädala.👀💣

Reisi algus oli seega meie jaoks küllaltki ebasõbralik.

Edasi suundusime Vasknarva poole. Mina polnud selles kohas veel kunagi käinud, soov oli ka see koht Eestimaal ära näha.

Vasknarvas midagi eriti huvitavat ei leidnud. 

Küll oli seal kenasti restaureeritud Kuremäe kloostri alluvusse kuuluv skeeta, mida imetlesime kaugemalt ning kuhu sisse me ei pääsenud. 

Skeeta on nimelt erakla, mis allub põhikloostrile (Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster), on sellest eemal asuv väheste nunnadega (5) ja range elukorraldusega klooster.

Ja muidugi saime näha  ikka oma kuulsat ja natuke kardetud suurt naabrit Venemaad üle Narva jõe....

Edasi viis tee meid ikka Ida-Virumaa pealinna Jõhvi. 

Jõhvis tutvusime kohaliku gurmee ja kaubandusega (igaühele midagi). Peatänaval olid Jõhvis sellised huvitavad pallikesed? Mida need sümboliseerisid ei saanudki päriselt aru.👀

Jõhvi uhke kontserdimaja

Huvitav, miks pallid?

Edasise reisi plaan pannakse paika just praegu

Ja ikkagi suur küsimus: miks pallid?

Jõhvi palliallee

Edasi läks  reisiseltskond avastama uuesti Sillamäe uhket promenaadi.

Eelmisel reisil Narva käisime sel ka, aga siis polnud promenaad veel valmis ja meie soovoli näha kogu promenaadi siis kui see on valmis.

 Sillamäel hommikukohv joodud oli aeg jälle avastama minna. Seekord väisasime kummituslinna Viivikonnas. 

Huvitaval kombel ei olnudki see nii maha jäetud koht nagu olin kuulnud. Kohtasime õige mitut inimest, kes olid sinna kohale oma kodu rajanud. 

Ning sinimustvalge ja EL lipp lehvisid uhkelt üle selle tulevikuta(või siis mitte?) paiga.👻👻

Ida- Virumaa külastuse lõpetasime maitsva lõunasöögiga Aluvere Kaukaasia Šašlõki söögikohas. 
https://www.facebook.com/kaukaasiasaslokk/

Väidetavalt pakutakse seal ehtsat Armeenia šašlõkki, aga mina tellisin hoopis seljanka ja see oli päris maitsev, nagu seljanka alati.

Seejärel keerasime  autoninad Harjumaa poole ja sellest, mis Harjumaal meie jaoks veel varus oli, tuleb juttu järgmises postituses.