Carpe diem, quam minime credula postero.
Kasuta (tänast) päeva, usaldades võimalikult vähe homset (homme on juba hilja).
Horatius
pühapäev, 13. mai 2012
Kõiges peale emaarmastuse võib siitilma lehkavas sõnnikuhunnikus kahelda. Aga ema on see, kes su ilmale toob, sind algul oma ihus kannab. Mida teame meie tema tunnetest? Aga ükskõik, mida ta tunneb — see vähemasti peab olema tõeline. Peab. (“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916) James (Augustine Aloysius) Joyce, 1882-1941 oli iiri kirjanik ja luuletaja
Elis Karolaga
Minu tütar oma tibudega
Pole ammu midagi kirjutanud. Pole midagi öelda olnud. Tänase päeva tähtsust arvestades peaksin vist midagi ütlema, aga ei ütle. Lisan siia pildid, mis ütlevad kõik... minu eest.
Christel Tiina Carolyniga
Vanavanaema Hildegard oma esimese lapselapselapsega
Vanavanaema Erna oma esimese lapselapselapsega(in memoriam)
Ja lisan siia Siiri Sisaski lauldud "Ema süda" laulu, sest see on nii emotsionaalne ja väega laul,
et mina ei suuda seda kuulata ilma pisarat poetamast.
Viisi autor Thedor Hansen ja sõnade autor Emajõe ööbik Lydia Koidula.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar