pühapäev, 30. jaanuar 2011

Kõigest hoolimata usun siiski, et inimesed on tegelikult südamest head. Anne Frank, Saksa -juudi päevikupidaja"The Diary of a Young Girl" 1944.

Selle nädala kõige suurem vapustus on kahtlemata Eesti oma Wikileaks hr President Ilvese kohta. Lugedes Postimehest, mida see mees on arvanud meie riigi ühe tähtsama ameti kohta, muutusin sõnatuks.  Nõustun, et presidendi amet meie riigis ei ole eriti võimukas. Ometi on see tähtis ja väga hästi makstakse ka palka. Ikkagi esimene mees. Aru ma ei saa, kuidas saab Eesti President öelda, et ta elab vaesuse piiril? Mida peaks ütlema tema rahvas, kelle enamus ei unista isegi keskmisest palgast. Olen õpetaja ja töötan täiskoormusega, ometi ei lähe minu tööaasta isegi ühe pensioniaastana kirja ja töötasu on mul alla riigi keskmist. Mind solvab väga kui hr President arrogantselt vihjab, et tema elab vaesuse piiril. Hr President, kas Sa ikka elad Eestis? Kas Sa tead, kuidas elab Sinu rahvas? Mul ei ole sõnu....... Üks on kindel, hr president Meri ja hr president Rüütel olid tõesti Eesti Presidendid, kogu rahva isad. Praeguse esimese mehe kohta kasutaksin sõnu arrogantne ja egoistlik muulane, igal juhul mitte Eesti President.
Lisan väljavõtte Postimehe artiklist, kus hr Ilves mängib "märtrit"



"Sama allika kohaselt selgitas Ilves lisaks, et ta on juba kaks korda pidanud oma maa teenimise huvides loobuma mugavast elust – esimest korda siis, kui andis ära koha Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhina, asumaks suursaadikuks Washingtonis, ning taas, kui nõustus hakkama välisministriks. «Ilves väitis, et ta pole huvitatud siduma end oma riigi nimel kolmandat korda vaesusega sarnaneva eluga, eriti töökoha eest, mil on nii napilt võimu kui Eesti presidendil.»" Lisan siia päevakajalise pildi "vaesuse" teemal.

pühapäev, 23. jaanuar 2011

Igav

Vahel on elu nii nii igav, et polegi midagi öelda. Nagu näiteks eelmine nädal. Kahju hakkab raisatud eluajast, sest seda on vähe, mis mul veel surmani alles on. On siiski üks asi, mille kohta tahan sõna sekka öelda.
Hakatuseks pean ütlema, et ma ei mõista neid inimesi, kes kritiseerivad teisi välimuse pärast, loeb ju ikka inimene ise, tema olemus?Vähemalt nii on ema ja isa mulle õpetanud. Kahju oli meie presidendiprouast, eestlane võib olla ikka teise eestlase vastu väga õel. Aga eks olen minagi eesti sugu, nõnda siis natuke kriitikat ka. Minu arvates polnud need tema kostüümid nii koledad midagi. Mulle isegi meeldisid. Ei meeldinud aga see, et kuninganna oli kenasti klassikaliselt väljapeetult riietunud, presidendiproua aga jalutas ringi, nagu Aafrika riigi esindaja, kirju paabulinnuna. Või nagu Allan Roosileht Star FM hommikuprogrammis ütles, et proua president oli nagu Lady Ga Ga(väga huvitav võrdlus, ka mulle tulid kohe selle laulja ekstravagantsed kostüümid meelde, kui Evelin Ilvest nägin- see pole kompliment!!!), samas, kui kuninganna Silvia jäi endaks. Eks see näita harituse astet.Väheke tagasihoidlikum oleks  kostüümivalik võinud ju olla küll. Tagasihoidlikus kaunistab enam, kui edevus ja arrogantsus.Üks asi kripeldab veel: nii palju tähelepanu pöörati Eesti uudistes kostüümidele ja Rootsi visiidi tegelik eesmärk jäi väga põgusalt kajastatuks. Vist polnudki mingit erilist eesmärki? Oli see ikka riigivisiit?Presidendi paari turismireis Rootsi? Lapsepõlve korteri külastamine ja lihtsa Rootsi naise ehmatamine? Naljakas oli ka presidendi kaitsekõne Evelini kostüümidele. Kas tõesti ei võinud proua ise sõna võtta? Minu arvamus hr presidendist kukkus mitu pügalat allapoole.See ei olnud eriti intelligentne. Parim kättemaks on mitte muutuda nende sarnaseks. Marcus Aurelius Rooma imperaator.
Lõpetuseks midagi rõõmustavat. Otepääl toimunud suusavõistlused oli tõesti toredad. Väga  armas oli, et Eesti publik elas kaasa kõigile sportlastele, mitte ainult eestlastele. Pole need eestlased nii kurjad, egoistid ja kadedad ühti nagu vahel välja lasevad paista!!!

Lisan siia pildiseeria Hollandi kuninganna Beatrix riigivisiidist Eestisse. Evelin on siin lihtsalt võrratu : tagasihoidlikut imeline.

laupäev, 15. jaanuar 2011

Queen

Nägin täna head dokumentaalfilmi lemmikansamblist "Queen"(ETV 2). Targad mehed ja naised (muusikakriitikud ) kõnelesid ning muidugi ansambli elusolevad liikmed ka. Räägiti nende parimast albumist "The Night at the Opera" ning mõjutustest (bändidest), mille tagajärjel niivõrd hea muusika sündis.Kõik esinejad kinnitasid ühest suust, et Freddy Mercury oli geenius ja väga karismaatiline staar ning kõik bändiliikmed olid erakordselt andekad muusikud (kõrgharidusega muuseas). Ma arvan, et ansambli nimi "Queen" on neile väga sobiv ,iseloomustades hästi nende loomingut. Selllist tõelise kire ja kaasaelamisega esitatud muusikat kuuleb mitte liiga tihti. Lisan siia popmuusika ajaloo ühe parima (Freddy) laulu, mis on valitud eelmise sajandi parimaks pop looks, vist Suurbritannias. Esitajaks ansambel "Queen", laulu nimi Bohemian Rapsody. Olen alati lummatud, kui panen klapid pähe ja kuulan seda laulu (sõnad on ka väga head).Kuulan seda lugu tihti ning ei tüdine sellest iial.


esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Ivari juubel

Eile käisime Ainiga Ivari 50.juubelil. Pidu toimus Roosisaarel Kuningatalus. Ivar on Aini kälimees(õemees).
Kohale olid tulnud sugulased ja sõbrad ning pidu oli hoogne ja lõbus. Tantsisime ning olime jutuhoos. Käidi saunas. Kõige lõbusam oli aga kojutulek. Otsustasime jalgsi tagasi koju tulla. Oli imeilus talveöö, soe ja vaikne (tõsi, oli tegemist siiski varase hommikuga juba). Lõbutsesime ja möllasime nii nagu teismelised. Uskumatu, et keegi unetutest linnaelanikest ei helistanud politseisse öörahu rikkumise pärast. Kahjuks olid linna lõbustusasutused juba suletud, muidu oleks toimunud kindlasti afterparty. Aitäh Ivarile lustliku peo korraldamise eest, keset  lumist ja pimedat aega on hea vahel lihtsalt vallatu olla.
Kogu tänase päeva puhkasime peoväsimust välja. Homme on jälle tööpäev ning argirutiin tagasi.

neljapäev, 6. jaanuar 2011

Igavene nuhtlus nimega Euro...Jälle virin....

Täna siis loobusin meie ilusast oma Eesti kroonist. Käisin pangas ja vahetasin enamuse eurodeks. Jätsin siiski alles igast eksemplarist vähemalt kaks ning münte ka. Hea lastelastele näidata, milline imekaunis oma raha meil kunagi oli. Pangas(SEB) oli hästi lahke noor turvamees. Mina ei olnud ju elus ühtki mündilugejat oma silmaga näinud. Panin mündid platele vajutasin nuppu alusta .. aga masin ei kõssagi! Ja siis saabus turvamees ning elegantselt liigutas platet üles ja masin alustas lugemist. Tubli mees jälgis veel, et ma kviitungi ka kätte saan ning eemaldus diskreetselt. Siis saabus järgmine takistus: uus raha vastuvõtmise masin oli, aga kust kohast raha sisse panna, ei saa aru. Abiotsivalt vaatasin ringi ja .....kohe oli tubli turvamees jälle platsis!No, mis sa ütled, olin liigutatud....ja tundsin end nagu saja.aastane dementne vanamutt, kes mitte millegagi hakkama ei saa. Aga teenindus oli igatahes 5+.
Peale panka läksin poodlema. Iga kord, kui maksmise aeg kätte jõudis, pidin nagu vana tola(vabandust) oma rahakoti mündisahtlit jõllitama , aga omaette podisedes"jube raha" sain siiski kõigist euromüntidest jagu ja maksed sooritatud. Ei mäleta krooni tuleku ajal sellist raskust müntidest arusaamisel. Aga eks siis olin noorem ja tegemist oli oma Eesti rahaga.
Õhtul käisime Aini ja Karliga Väimelas ujumas, euromündid kilekotiga kaasas, et pileti eest maksta. Oli jälle põhjust kiruda seda vastikut mündiraha......
Lisan siia kahe mehe ennustuse, kas läheb täide või ei !

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Taas hall argipäev....:D

Ja ongi pühad möödas. Eile käisime Hilli pool. Olime Ainiga lubanud teda külastada vähemalt 3 (ja-jah kolm) aastat, aga.... Hea mees, kes lubabki. Igatahes on möödunud 3 aastat Aivari surmast ja alles nüüd leidsime lõpuks aega ( vale puha, oleks ikka leidnud varem ka, ent miski segas). Õhtu oli tore, sai jälle mõtteid vahetatud nagu vanasti.... aga puudus Aivar oma toredate naljadega. Saan alles nüüd aru , kui raske oli minu ja Sulevi sõpradel mulle külla tulla peale tema surma. Ja ausalt öeldes ega ma väga ei tahtnudki neid näha.... liiga valus oli. Alles umbes 2 aasta möödudes olid haavad nii armistunud , et iga mälestuse peale ei tulnudki pisarad . Eks samasugune on ka põhjus, miks Hillit alles nii hilja külastasime, on ikka veel liiga raske ja inimene on nõrk. Hillil on õnneks armsad lapsed ja lapselapsed ümber olnud, nii et loodan, et ta andestab meile.
Ongi kõik , millest tahtsin täna rääkida, väheke kurb ja egoistlik aasta algus, kindlasti läheb edaspidi lustilisemaks.

laupäev, 1. jaanuar 2011

Elu on ilus! (isegi koos euroga)

Aastavahetus on nüüd siis ajalooks saanud. Minu aastavahetus möödus heade sõprade seltsis ja lõppes varasel hommikutunnil taksoga koju jõudes. Taksojuht oli väga muhe mees ning soovitas meile isegi otseteed(umbes 1 km võitu) Maksta sai kroonides.Täna on veel selline laisklemise ja vedelemise päev, aga homme....
No eks seda vaatame, mis mõtted ja teod homme tulevad!

Loodan , et kellegi eilne päev ei näinud välja selline ja tänane hommik polnud ka nende loomade hommiku sarnane!

Head seda aastat kõigile minu blogi lugejaile!

Aasta viimane päev



Loodan ,et tänane õhtu tuleb meil oluliselt lõbusam kui mr Beanil. Lustilist aastavahetust kõigile blogi lugejaile!