teisipäev, 31. märts 2015

Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud. Edgar Rice Burroughs (1875-1950)- oli ameerika ulme- ja fantaasiaromaanide autor

Pühendan selle kauni poeemi oma sõbrale Sulevile, kes lahkus täna öösel sinna, kust tagasi ei tulda.....

She comes down from Yellow Mountain
On a dark, flat land she rides
On a pony she named Wildfire
With a whirlwind by her side
On a cold Nebraska night

Oh, they say she died one winter
When there came a killing frost
And the pony she named Wildfire
Busted down it's stall
In a blizzard he was lost

She ran calling Wildfire
By the dark of the moon I planted
But there came an early snow
There's been a hoot-owl howling by my window now
For six nights in a row
She's coming for me, I know
And on Wildfire we're both gonna go

We'll be riding Wildfire

On Wildfire we're gonna ride
Gonna leave sodbustin' behind
Get these hard times right on out of our minds
Riding Wildfire

Michael Martin Murphey

teisipäev, 5. veebruar 2013

Mida kättesaamatum on kunstiteos intellektile, seda tähendusrikkam see on.Johann Wolfgang von Goethe, 1749-1832 oli saksa luuletaja ja näitekirjanik

Täna osalesin kohtumisel huvitava inimesega: ärimehe, kirjaniku ja kunstikoguja Armin Kõomägiga. Kohtumine toimus Rõuge põhikoolis ja peale minu osales veel 9. klass. Noored kuulasid, ma ei teagi, kas viisakusest või huvist, kõnelejat tähelepanelikult.  Härra Kõomägi kõneles noortele, miks temast on saanud kunstikoguja ja kirjanik, millist kunsti ta kogub. Kaasas oli tal  3 kunstiteost oma maalikogust.
Lähemalt, miks kunstikoguja meie kooli sattus, saab lugeda siit : http://www.looveesti.ee/uudised/looveesti/1561-armin-koomagi-kunst-peab-olema-naha.html
Meie kooli direktor härra Toomas Raju haaras võimalusest korraldada õpilastele kohtumine ning nii see teoks saigi. Natuke kurvaks tegi mind  õpilaste  passiivsus, nad ei võtnud osa vestlusest ja ei esitanud küsimusi. Gümnasistide lõpuklassi õpilased oleksid kindlasti aktiivsemad olnud.
Huviga kuulati esimest peatükki kirjaniku uuest teosest "Hea firma". Peategelaseks ja jutustajaks romaanis on Firma ja teose tegevus kandub tulevikku. Uuriti autori poolt lastele lugemiseks kingitud teost lähemalt.
Minu tänane õhtu kulus aga Härra Kõomäe novelle lugedes. Need olid minu arvates head. Eriti meeldisid mulle novellid "Anonüümsed logistikud" ja "Debiilik". Igatahes kavatsen tutvuda ka mõne tema romaaniga.
Kunstikoguja Kõomäe galeriiga saab tutvuda siin: http://kunstikogu.eu/#/gallery/58

pühapäev, 13. mai 2012

Kõiges peale emaarmastuse võib siitilma lehkavas sõnnikuhunnikus kahelda. Aga ema on see, kes su ilmale toob, sind algul oma ihus kannab. Mida teame meie tema tunnetest? Aga ükskõik, mida ta tunneb — see vähemasti peab olema tõeline. Peab. (“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916) James (Augustine Aloysius) Joyce, 1882-1941 oli iiri kirjanik ja luuletaja

Elis Karolaga
Minu tütar oma tibudega



Pole ammu midagi kirjutanud. Pole midagi öelda olnud. Tänase päeva tähtsust arvestades peaksin  vist midagi ütlema, aga ei ütle. Lisan siia pildid, mis ütlevad kõik... minu eest.
Christel Tiina Carolyniga
Vanavanaema Hildegard oma esimese lapselapselapsega

Vanavanaema Erna oma esimese lapselapselapsega(in memoriam)

Ja lisan siia Siiri Sisaski  lauldud "Ema süda" laulu, sest see on nii emotsionaalne ja väega laul,
 et mina ei suuda seda kuulata ilma pisarat poetamast.
Viisi autor Thedor Hansen ja sõnade autor Emajõe ööbik Lydia Koidula.




reede, 23. märts 2012

Iga surm esitab ellujäänuile ränga süüdistuse kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle süü kustutamatu, selle kurbus surematu; heledaist juustest käevõru ümber luu. (“Maag”, 1965) John (Robert) Fowles (1926-2005) oli inglise kirjanik

Nii kurb ja kole päev. Kohutav on süütu lapse surm. Eriti õudne on teadmine lapse kannatustest enne surma. Seda olendit, kes niimoodi väikesele inimesele teeb, ei saa nimetada muud moodi kui elajas, inimkonna häbiplekk. Ma ei tea kas jumal on olemas või ei või on ta meid mahajätnud, kui sellised õudused sünnivad iga päev siin sinisel planeedil. Lihtsalt sõnad, aga ikkagi : armsad Varvara vanemad, ma ei tea ,mida öelda: sõnad tunduvad nii mõttetud. Ometi tahaks midagi öelda..., mis lohutaks, annaks jõudu edasi elada, aga nii raske ja rõhuv... Minu siiras ja sügav kaastunne.







pühapäev, 4. märts 2012

Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tšehhov)

Leidsingi hea aforismi õpetajate praeguse positsiooni kohta ühiskonnas.See on nagu Vanas Kreekas: galeeriorja elu. See karikatuur on ka väga sobiv kirjeldamaks õpetajate praegust olukorda.

 Sündmus, millest kirjutan seekord,  on õpetajate streik järgmisel nädalal.
Meie kooli a/ü koosolekul otsustati teha toetusstreik, mitte päriselt streikida. Miks? Sest enamiku arvates on see nn "õpetajate streik" vaid meelsusavaldus, mitte päris tööseisak. Kohe selgitan, miks ma nii arvan ja paljud minu kolleegid ka.
Streigi eesmärk on põhjustada ühiskonnale ebamugavusi: nii materiaalseid kui moraalseid. Siis on ühiskond sunnitud survestama poliitikute otsuseid. Kas õpetajate streik seda teeb? Minu arvates mitte. Ebamugavus oleks ühiskonnale põhjustatud siis, kui kõigi koolide uksed oleksid suletud mitu nädalat. Õpetajad ei tööta. Õpilased aga peaksid omandama selle õppekava osa, mil on tööseisak, iseseisvalt. Mõned õpilased on selleks ise võimelised, enamusele aga peaks lapsevanemad appi tulema või kui nad ise ei viitsi või ei oska, võtaksid koduõpetaja. Streigi lõppedes aga toimuks koolis kontroll õpitu kohta. Praegusel juhul jääb kool ära kolmel päeval( teismelised vaid plaksutavad käsi) ja vaene õpetaja peab hiljem selle õppimata jäänud osa ikkagi õpilastele selgeks tegema, sest uut osa enne ju ei saa edasi võtta, kui lünk on sees.Niisiis peab õpetaja tegema lisatööd ilma töötasuta, sest streigi ajal ju tasu  ei maksta ja hilisema järelõpetuse eest ka mitte. Materiaalset kahju saab ainult õpetaja ja riik võidab 3 päeva töötasu. Niisiis ei täida streik oma eesmärki.
 Ma ei saa aru, miks see streik korraldati praegu, kui eelarvet enam ei muudeta ja uut veel ei koostata?
Minu arvates oleks olnud effektiivne korraldada streik küpsuseksamite ajal. Siis oleks see olnud küll ühiskonnale väga ebamugav. Ja see pidev kisa, et õpetajad  mõelge ikka lastele ka.... Huvitav, miks AINULT õpetajad peavad lastele mõtlema ja miks ei ole see poliitikutele kohustuslik?
Niisiis otsustasime meie korraldada solidaarsusest kolleegidega toetusstreigi, sest  meie arvates sellisel kujul korraldatud streik ei täida oma eesmärki.
Arvan, et kui raha tahetaks leida, siis see leitaks, nii nagu leiti Kreekale 300 milj. Asi see õpetajatele 30 või 60 milj leida? Pealegi  võeti meie palka masu alates 8% vähemaks( öeldi, et kannatame kõik?) ja hiljem lubati see tagasi anda. Viis aastat pole midagi toimunud. Lubatud aga on . Kogu aeg.
Mind ärritab hr Aaviksoo vingumine, et gümnaasiume on ülearu. Aga palun, hr minister, miks on teie töö, koolivõrgu korrastamine, tegemata? Õpetajad pole süüdi, et ametnikud  ja poliitikud oma tööd korrektselt ei tee.
Olen lugenud ka arvamusi, et mis need õpetajad vinguvad, neil ju 2 kuud puhkust ja igal koolivaheajal vabadus. See on nüüd küll kiusujutt, sest kui on vaheaeg, siis õpetaja töötab: käib koosolekutel, koolitustel ja täiendab end kodus või raamatukogus, teeb uusi õppevahendeid, tööplaane jms. Pikem puhkus suvel on vajalik, sest pedagoogi töö on vaimselt väga pingeline(loe närvesööv) ja sellest taastumine võtabki rohkem aega. Ja suvel on see puhkus seetõttu, et õpilastel on ka puhkus suvel. Noori õpetajaid meelitab praegu tööle veel ainult pikk suvepuhkus. Sest palk on ju väga nigel. Pealegi on  paljudel teistel ametikohtadel soodustusi: ametiauto, telefoni kasutamine, vormiriietus, lisapuhkused, tasuta spa piletid jne.Õpetajale ei anna keegi mitte mingeid soodustusi. Oma palgast tuleb tasuda vanematele helistamine, osaliselt ka vajaminevad kantseleitarbed ja vahel ka õpilaste lisa ergutused kinni maksta.
Ja veel,  nagu tavaks on öelda, et õpetajat tunneb kõige kulunuma mantli järgi, sest meile ju ei maksta esindustasu, mille abil end viisakalt riietada. Olen ajalooõpetaja ja räägin lastele kuulsatest vanadest tsivilisatsiooni-hällidest nagu Egiptus, Kreeka, Rooma, asteekide ja maajade riik jne. Minu küsimusele, kas õpilased on külastanud neid paiku, tõuseb klassis alati mitu kätt. Mina aga pole saanud neid kohti külastada oma viletsa palga tõttu. Seega, mis sellisest kuulata, kes ainult räägib ja ise pole kusagil käinudki?!Õpetaja peaks aga olema võrdne ja huvitav vestlusparner ju??!!!Raamatuid saan osta vaid tänu oma abikaasale, kes õnneks minust mitu korda rohkem teenib. Ma ei kujuta ette, kuidas saavad hakkama üksikemadest pedagoogid. Nälga vist siiski veel praegu ei sure, aga: mis elu see on?
Minu meelest peaks õpetajatele makstav töötasu olema rohkem differentseeritud. Näiteks humanitaarala õpetajaile peaks makstama lisatasu mahukate kontrolltööde, arutluste, kirjandite, esseede lugemise eest ja klassijuhatajaile arenguvestluste eest. Mõnel pool seda ka tehakse. Aga vähestes koolides. Ekskursioonid, teatriskäigud, viktoriinide ja võistluste korraldamine, koolipeod jms kooliväline tegevus peaks ka lisatasu tooma. Õpilaste hea esinemine olümpiaadidel ja konkursidel peaks kajastuma õpetajate palganumbris jnejne.... Ühesõnaga hr minister tehke oma tööd ja differentseerige õpetajate töötasusid ning ärge virisege.
Ja "last put not least": õpetaja on tippspetsialist: ta on kõrgesti haritud(magister) ja täiendab end pidevalt, seega peaks tema töötasu olema ikka kõrgem kui lihttöölistel.Ta peaks saama ikka väärikat pensioni, praegu see nii pole, sest õpetaja töötasu ei anna neile isegi tervet pensioniaastat.
Küsite, et miks sa töötad õpetajana? Tegelikult leiaksin tõesti ka teise töö, aga mulle kohutavalt meeldivad noored inimesed ja huvitav töö nendega, nad hoiavad mind noorena ja mõtted erksana ning seepärast ma vist olengi olnud õpetaja juba üle 25 aasta. Ja siiani on minu abikaasa olnud minu sponsor ja lubanud mul teha tööd, mida naudin. Aga ma ei saa aru, miks ei võiks ma olla iseseisev materiaalses mõttes ?
Kohe kergem hakkas, kui sain hingelt kõik ära rääkida.

reede, 27. jaanuar 2012

De quibus ignoras, tace.(Millest sa midagi ei tea, sellest vaiki)

Et see hr Laar ka ei õpi.... Need tema hädavaled.. naeruväärne:D:D
Või tema väide: kirjutan oma kontole ALATI ISE, aga teen ADMINISTRAATORITELE peapesu????? Mõtleb ikka ka, mida suust välja ajab. Selline lapsesuu.........
Uskumatu, et valetaja ja tsensor on Eesti kaitseminister... Ausalt ei oskagi enam midagi öelda, olen halvas mõttes hämmingus.
Samas: ajaloolane on ju ta hea ning tema kirjutatud õpik on ka hea. Jäägu siis oma liistude juurde......
Lisan uudise lingi http://uudised.err.ee/index.php?06244426

Ja siin on üks andekas nali :




Ja mõned meemid. Järeldused teeb igaüks ise.....



pühapäev, 1. jaanuar 2012

Ja mõnikord, kui vaikus karjub, tuleb seda veelgi valjema müraga lämmatada.Erich Maria Remarque (1898-1970) oli saksa kirjanik (“Aeg antud elada, aeg antud surra”, 1954)

Head uut 2012. aastat, kõikide unistuste ja soovide täitumist sel aastal minu lugejaile!
Detsember jäigi selliseks kuuks aastas, mil ma ei viitsinud kirjutada ühtki rida. Kuigi sündmusi, mille kohta oleks ju võinud sõna sekka öelda, oli: Põhja Korea diktaatori Kim Jong- Il-i kauaoodatud surm, juba ette teada olnud Norra massimõrvari Anders Breiviki süüdimatuks kuulutamine, Putini vastased demonstratsionid Venemaal või minu lemmikteema: jõulud sakivad täiega. Aga ei tahtnud teid tülitada selliste banaalsete lugudega.

 Kiusan aga ikka ja lisan siia youtubes oleva  "nutukoori" Põhja Koreast.

Minu arvates ei ole neil inimestel raske itkeda, sest sellist elu (nagu nemad Põhja Koreas) elades kisukski karjuma valjuhäälselt. Ka nõukogude inimesed nutsid hüsteeriliselt kui isake Stalin nad "maha jättis" ja põrgu kolis. Enamusel olid need küll rõõmupisarad või hirmust vabanemise pisarad.Sama siin. Kim Jong Un -riigi uus valitseja, on suur küsimärk: olevat mõttelaadilt sarnane oma isaga, aga kas ta ka valitsema hakkab selgub mõne aja pärast. Igatahes peaks poliitikutel nüüd sellesse regiooni pisut rohkem tähelepanu jätkuma. On ju riigil tuumarelv. Ja kelle kätte see nupp satub.... No "võimas ja kõiketeadja" Edgar Egipte (ennustaja Võsapetsi saates) teatas, et tuumasõjast meil pääsu pole.
2012... järjekordse maailmalõpu aasta:D:D:D. No eks neid maailmalõppe ole ennegi välja kuulutatud, aga alati on need millegi tõttu saabumata jäänud. Kas see järjekordne siis saabub? Elame näeme. Anu Saagimi eluterve ütlus eilses aastalõpusaates meeldis mulle väga: et kui see lõpp tulebki, siis sureb Saagim värskena ja ilusana. Nii seda lõpu teemat tulebki võtta. Me kõik oleme surelikud ja millal saabub iga inimese jaoks see tema maailmalõpp ei ole õnneks meile teada. Mina küll ei taha teada, millal minu aeg otsa saab. See teadmine oleks õõvastav ja raske. Draakoniaasta algab 23. jaanuaril 2012 kell 9.39, vaatame, mida Mang meile lubab:
http://www.maaleht.ee/news/video/varia/video-igor-mang-draakoniaastal-tulevad-koik-pettused-valja.d?id=63549430
2011 aasta, milline ta siis minu jaoks oli? Aastal ei olnud midagi viga. Hr Mang ennustas nii:
http://www.maaleht.ee/news/video/varia/igor-mang-kassiaasta-soosib-head-labisaamist-lahedastega.d?id=36919859
Muutlik oli küll: muutsin oma laste kooli ja ka minu tööelu muutus. Ööelu oli ka rohkem: tavaliselt lõppes minu päev ikka 01.00. Läbisaamine nii oma kassidega kodus (õde Külli ja Jossu) oli parem kui varem ning Jossu on mind isegi sõbraks valinud. See viimane on vist küll seetõttu, et ma talle süüa annan ja iga õhtust masaazi teen:D. Kodukeskne oli aasta ka ja tülisid (suuri) polnud üldse. Koledaid asju oli (õnneks meist kaugel): Norra massimõrv, Jaapani tsunami ja Amy Winehouse i surm R.I.P.Amy! (lisan siia tema laulu, mis mulle õudselt meeldib

Aga nendest asjadest ei taha ma rääkida.
Must vesidraakon, mis alles jaanuaris algab, no see tuleb vist väheke viletsam? Ennustatakse euro ja EL hukku, Edgar lisas veel, et oleme jälle Venemaast sõltuvad. No seda viimast ei taha ma uskuda. Elame, näeme (kui elame?)
Lõpetada tahan aga rõõmsamas toonis. Väike kontsert kõigile Teile uue aasta alguseks kassilt, kes võib olla on  Rein Rannapi hingesugulane ?